Barbie

Barbie^® koostöös Cardiffi ülikooli neuroteadlastega viis läbi uue uuringu, kus esmakordselt kasutati neurokujutisi, et tõestada nukumängu positiivset mõju ajule.¹ Barbie loojatena oleme alati teadnud, et nukkudega mängimine on väga kasulik. Nüüd on väidete taga ka teaduslikud tõendid.

KUIDAS NUKKUDEGA MÄNGIMINE AJU STIMULEERIB

Uuringu käigus jälgiti 4–8-aastaste laste ajutegevust, samal ajal kui nad mängisid Barbie nukkude ja mängukomplektidega. Peamised järeldused kehtivad kõigi laste kohta, olenemata soost või rahvusest.

PÕHITULEMUSED

Nukumäng aktiveerib ajupiirkondi, mis võimaldavad lastel arendada sotsiaalse teabe töötlemise oskusi, nagu empaatia.

Empaatiat arendava aju osa aktiivsus on märgatav isegi siis, kui laps iseseisvalt nukkudega mängib.

Sotsiaalsed oskused arenevad nukkudega mängides kõikidel lastel – ka nendel, kelle neuroloogilised erinevused on seotud autismiga.

LISA DR SARAH GERSONI UURINGU JA SELLE PÕHITULEMUSTE KOHTA

VAATA SIIT

MIKS ON EMPAATIA OLULINE

Empaatia on laste edasise edu oluline näitaja. Ülemaailmselt tunnustatud hariduspsühholoog dr Michele Borba sõnul võimaldab empaatia lastel:

Mõista erinevaid seisukohti, aidates neil olla paremad kaastöötajad, juhid ja lapsevanemad.
Edendada edukaid suhteid ja arendada konfliktide lahendamise oskusi.
Ehitada vastupanuvõimet, mis aitab neil raskusi ületada.

KÜMME NÕUANNET EMPAATIAVÕIME ARENDAMISEKS

70% vanematest tunneb muret selle üle, kuidas sotsiaalne eemaldumine võib mõjutada nende laste suhtlemist teistega.² Empaatia julgustamine aitab lastel arendada oskusi, mis on vajalikud pidevalt muutuvas maailmas olemaks enesekindlad ja kaastundlikud. Siin on dr Michele Borba kümme näpunäidet empaatiavõime arendamiseks, kasutades nukumängu kasuliku vahendina.

1

Julgusta last ise nukkudega mängima ja kuula tema mängu

Lapsed räägivad mängimise ajal tihti ja neid saab selleks ka julgustada, pakkudes mängimiseks erinevaid nukke. Kuula tähelepanelikult ja sa võid saada rohkem teada oma lapse huvidest, muredest ja asjadest, mis talle ei meeldi.

2

Räägi tunnetest

Laienda lapse tunnete sõnavara, et ta mõistaks emotsioonisõnu. Nimeta tundeid: „Paistab, et sa oled vihane. Tundub, et oled pettunud.“ Küsi tunnete kohta küsimusi: „Kas sa oled pinges/mures/õnnelik?“ Räägi oma lastega emotsioonidest, anna neile luba oma tundeid edasi anda ja väljendada.

3

Laienda silmaringi

Peaksime julgustama lapsi juba varases eas tutvuma erinevate rasside ja kultuuridega ning eri vanuses, soost ja võimetega inimestega. Aita alati lapsel leida teistega ühiseid jooni, mitte erinevusi.

4

Meisterda tundekaardid

Kirjuta mõni põhiline emotsioonisõna, nagu „õnnelik“, „kurb“, „hirmul“, „elevil“ ja „üllatunud“, paberile. Seejärel joonista või liimi juurde pildid, mis kujutavad neid emotsioone. Tee sellest mäng, kus iga pereliige tõmbab kaardi ja imiteerib seal kujutatud emotsiooni, kasutades ainult oma nägu ja keha. Häälitseda ega sõnu kasutada ei ole lubatud.

5

Kasuta kahe heateo reeglit

Proovi kahe heateo reeglit: „Ütleme või teeme iga päev vähemalt kaks head asja.“ Esmalt räägi, mida headus endast kujutab, näiteks teretamine, naeratamine, mänguasja jagamine või kellegi aitamine. Osuta igale heateole, mida keegi teeb. Tunnusta oma lapse heategu.

6

Lase lapsel hoolitseda

Otsi eakohaseid võimalusi, kus laps saaks toetada ja aidata, nagu lemmiklooma toitmine või naabrile küpsiste viimine. Väiksed lapsed saavad hoolitsemist harjutada ka nukkude peal.

7

Kiida nimisõnadega

Julgusta last aitama, öeldes „Kas sa oled / tahad olla mu abiline?“, mitte „Kas sa aitad?“. Uuring näitas, et väiksed lapsed, keda julgustati olema abilised, tegid seda suurema tõenäosusega. Kui soovid, et laps näeks ennast hooliva inimesena, kasuta nimisõnu.

8

Tee headuse kast

Selleks et pereliikmed oleksid üksteise vastu lahkemad, piisab vanast kingakarbist. Julgusta pereliikmeid märkama, kui keegi teeb midagi head – nii kodus kui ka väljaspool. Iga kord, kui heategu märgatakse, kirjutab või joonistab märkaja teo ja pereliikme nime paberile ning paneb selle headuse kasti.

9

Etenda heategusid ja empaatiat

Nukkudega mängimine ei ole ainult lõbus, vaid on ka tõestatud, et väikelapse empaatiavõime areneb selle abil. Õigete küsimuste esitamine aitab teada saada, mis lapse peas toimub. „Mis toimub? Mis ta õnnelikuks teeb? Mida ta teeb, kui tema sõber on kurb?“ Innusta last mängimise ajal tegema head, hoolima ja abistama.

10

Arenda empaatiavõimet nukkude, beebide ja kutsikate abil

Anna lapsele ülesanne kellegi eest hoolitseda. Julgusta last mängimise ajal nukku või kaisulooma lohutama ja rahustama. „Tundub, et Fido kardab. Kuidas sa saad aidata kutsikal end turvaliselt tunda?“ Mida rohkem harjub laps tegema heategusid, seda tõenäolisemalt võtab ta selle väärtuse ka omaks.

LAADI ALLA 10 nõuannet, kuidas arendada väikelapse empaatiavõimet

NUKUMÄNG ARENDAB KÕIKI LAPSI

Nukumäng on väga kasulik mänguvorm kõikidele lastele – nii neurotüüpsetele kui ka neuroloogiliste erinevustega lastele. Ükskõik, mil moel laps nukkudega mängib, õpib ta läbi selle.
Võttes arvesse, kui erinevalt laste ajud töötavad, ning väärtustades neuroloogilist mitmekesisust, aitame nukumänguga kaasa laste sotsiaalsele arengule, et nad oleks hoolivad, toetavad, empaatilised ja innovaatilised.

KUUS NÕUANNET SOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISEKS

Nukumäng on toimiv vahend, et õpetada nii mitteneurotüüpsetele kui neurotüüpsetele lastele sotsiaalse teabe töötlemise oskusi. Need on Orange County Thompsoni Autismi ja Neuroteaduste Keskuse kuus nõuannet sotsiaalselt arendavaks mänguks.

1 Päriselu stsenaariumid

Mängige mänge, mis peegeldavad olukordi päriselust. Suuna oma last, kuidas erinevate inimestega suhelda. Kostüümide ja aksessuaaridega muudad õppimise lapsele lõbusamaks. Too samm-sammult juurde uusi õpetlikke aspekte.

2 Keerulised olukorrad

Loo lühilugusid, mis on seotud sotsiaalselt keeruliste olukordadega ja mida lapsega läbi mängida. Kasuta tegelastena erinevaid nukke ja mänguasju, et laps saaks nendega suhelda ning õppida.

3 Toetavad mängukomplektid

Kasuta mängukomplekte, mis loovad päriselu tunde (nukumajad, köögikomplektid jne).

4 Sensoorsed tegevused

Võimalda lapsel puutuda kokku erinevate tekstuuride, värvide ja objektidega. Sensoorsed tegevused vähendavad ärevust ja toetavad sotsiaalset aktiivsust (näiteks võib aidata nukul juuste kammimine vähendada lapse hirmu selle ees, kui ta enda juukseid kammitakse). Julgusta last avastama kombitavaid esemeid koos eakaaslastega, see toetab nende omavahelist suhtlust.

5 Väljamõeldud lood

Paku lapsele mängimiseks välja teemasid, kus ta saab mängida erinevaid karaktereid, väljendada emotsioone, suhelda ja probleeme lahendada. Mängi kaasa ning anna eeskuju, näidates ette sobilikke suhtlusviise.

6 Juhendatud kujutlus

Juhi mängu ja palu lapsel ette kujutada sinu välja pakutud lugusid. Kirjelda selliseid lugusid, kus tal tuleb teistega suhelda ja kus ta peab nii vastama kui küsimusi küsima (võib ka stseene välja joonistada, et lapsele ideid pakkuda). Julgusta last ka ise lugusid looma ning oma eakaaslaste ja vanematega neid jagama.

Vaata lisa

Nukkudega mängimise kasulikkus neuroteaduste aspektist

Nukumängu kasulikkusest nii neurotüüpsetele kui neuroloogiliste erinevustega lastele

MEIE TEADUSPARTNERITE TUTVUSTUS

Ühendkuningriigis asuvas Cardiffi ülikoolis tegutsevad kogu maailmas tunnustatud arenguneuroteaduse asjatundjad. Cardiffi ülikooli psühholoogiaosakond kuulub Ühendkuningriigis psühholoogia, psühhiaatria ja neuroteaduse valdkonnas kolme parima ülikooli hulka.

Dr Sarah Gerson

18-aastase karjääri jooksul on ta panustanud ulatuslikult teadustöösse ja avaldanud artikleid mitmesugustel lastepsühholoogia teemadel.

Dr Ross Vanderwert

Tema esmased uurimishuvid keskenduvad sellele, kuidas toetavad varased kogemused aju tervislikku arengut.

Dr Sarah Gersoni juhitud uuring on avaldatud väljaandes Frontiers in Human Neuroscience.

¹ Uuringu tellis Barbie. Uuring viidi läbi 42 4–8-aastase lapsega (20 poissi ja 22 tüdrukut), täielikud andmed koguti 33 lapselt.

² OnePolli uuring teostati 2020. aasta juulis 22 riigis, mille käigus küsitleti 15 000 3–10-aastase lapse vanemat.

Barbie - NUKKUDEGA MÄNGIMISE KASULIKKUS NEUROTEADUSTE ASPEKTIST